Aku laadimise juhtimine Linde connect:chargeriga väldib energia koormustippe

Märksõna koormustipud toob logistika eest vastutajatele sageli muret. Need tippkoormused, mis tekivad mitme liitiumioonseadme samaaegsel laadimisel, võivad saada tõelisteks kulutekitajateks – välja arvatud juhul, kui teil on nutikas laadimishaldus. Arvato näide demonstreerib muljetavaldavalt sellest tulenevat olulist lisandväärtust.

Kaheksa aastat – see on dünaamilise arenguga tehnoloogiatööstuses peaaegu terve igavik. Ja isegi intralogistika maastikul võivad asjad sellise aja jooksul põhjalikult muutuda.

Märksõna energia: „Kui hakkasime 2016. aastal Hammis oma uut jaotuskeskust planeerima, keskendusime logistilisest vaatenurgast pigem ühendusvõimsusele, mida on vaja meie kitsa vahekäigu elektriseadmete laadimiseks,“ meenutab Tibor Sevenheck Arvato Future Warehouse Teamist. „Tollal ei olnud lihtsalt ette näha, et pikemas perspektiivis on selle liitumisteenuse puhul pigem madalamad elektrihinnad ja kõrgemad võrgutasud, mis osutuvad suuremaks kuluartikliks.“ Kuid just need on 2024. aastaks Nordrhein-Westfaleni logistika- ja täitmisteenuse pakkuja jaoks märkimisväärselt kasvanud. Sevenheck: „Meile oli selge: Peame siin rakendama vastumeetmeid, ilma et see mõjutaks meie logistikat."

Liitiumioontõstukid tagavad tõhusa kaubavoo

Logistika jõudlus on Hammis teine oluline märksõna. Alates tegevuskoha kasutuselevõtust 2022. aasta hilissuvel on Arvato siin ilukaupade ettevõtte Douglase jaoks ladustanud ja väljastanud 40 000–60 000 toodet päevas. Kokku on jaotuskeskuses umbes 520 000 hoiukohta pakendilaos ja veel 8000 kaubaaluste laos. Selle muljetavaldava süsteemi kiireks ja ohutuks kasutamiseks kasutab ettevõte 17 liitiumioonakuga poolautomaatset Linde K kitsaste vahekäikude tõstukit. Man-up kombineeritud tõstukid tõstekõrgusega kuni 18 meetrit töötavad kahe- või kolmevahetuselises süsteemis – olenevalt aastaajast – ning tööpauside ajal laetakse need uue energiaga Linde laadijatest. „Kättesaadavus on meie suurt kaubaliikumist arvestades ülioluline,” rõhutab logistikaekspert Tibor Sevenheck. „Seetõttu valisimegi võimsad laadijad ja laadime pauside ajal kõiki kitsa vahekäigu tõstukeid korraga, et meie inimesed saaksid oma vahetused hõlpsasti ära lõpetada."

Probleem koormustippudega

Praktikas osutusid need paralleelsed laadimisprotsessid aga väljakutseks. Erinevalt tavaliste pliiakudega seadmetest, mis tavaliselt üleöö aeglaselt „tangivad”, laadivad liitiumioonakudega tööstustõstukid kiiremini ja seega oluliselt suurema võimsusvajadusega. „Selle tulemusel oli meie energiakoormuse kõvera diagrammis märkimisväärne tõus. Seoses mainitud võrgutasude probleemiga oli see kulude osas ebapraktiline,“ kirjeldab Tibor Sevenheck. Lõppkokkuvõttes põhinevad võrgutasud muu hulgas arveldusperioodil suurimal tarbitud võimsusel. Nii kaasati probleemi Linde MH võrgupartneri Neotechnik Fördersysteme Bielefeldist, kes oli koos tootjaga Linde Material Handling juba 2022. aastal hoolitsenud Linde K seadmete tarnimise ja kasutuselevõtu eest.

Nutikas laadimishaldus pakub lahendust

Töövõime või kättesaadavuse tagamine – samal ajal optimeerides koormusprofiili: dialoogis Linde Material Handlingi meeskonnaga sai kiiresti selgeks, et Linde connect:charger aku laadimise juhtimissüsteem sobib ideaalselt mõlema vajaduse täitmiseks. Linde tõstukipargi halduslahenduse moodul koosneb uuenduslikest riist- ja tarkvarakomponentidest, mis töötavad koostöös, et võimaldada nutikat laadimishaldust. Seejuures varustati kõik Arvato 17 laadijat riistvaraüksustega; need koguvad kõik asjakohased andmed tõstukite laadimiskäitumise kohta ja edastavad need keskhaldustarkvarale. Oma digitaalse armatuurlaua abil ei saa logistikameeskond mitte ainult üksikasjalikku teavet iga üksiku protsessi kohta, vaid saab määrata ka individuaalselt arvukalt parameetreid, nagu laadimisaja aknad ja jõudluspiirangud.

Saadavuse osas pole järeleandmisi tehtud

„Seadsime Linde MH rakenduse abil fikseeritud koormuspiiranguks 180 kW. Teisisõnu: laadimisprofiil piirab energiatarbimist vastavalt sellele maksimumväärtusele connect:charger laadimisprotsesside ajal kõigis laadimisjaamades,“ selgitab Tibor Sevenheck. „Ja vähendatud koormusprofiil tähendab lõppkokkuvõttes meie jaoks oluliselt madalamaid võrgutasusid. Aastane sääst jääb praegu viiekohalise keskmise vahemikku,” ütleb Arvato logistikaproff rõõmsalt. Samas tagab Linde akulaadimise juhtimine, et seadmed jäävad kättesaadavaks ka piiratud võimsusest hoolimata. Sel eesmärgil konfigureeriti Arvato connect:charger nii, et see eelistab madalaima laadimisolekuga kitsa vahekäigu tõstukeid või eraldab vastavatele laadijatele rohkem võimsust. „See on end täiesti õigustanud – saame alati kõiki seadmeid kasutada ja saavutame vajaliku läbilaskevõime,” kinnitab Tibor Sevenheck. „Võib-olla saame tulevikus koormuspiirangut veelgi alandada, mida me praegu uurime."

Täiendavad eelised on juba nähtavad

Tulevikust rääkides: enamik Linde laadijaid on praegu ühendatud kaabelühenduse kaudu keskse connect:charger juhtseadmega. „Tulevikus soovime koos Linde MH-ga täielikult üle minna juhtmevabale versioonile,“ ütleb Tibor Sevenheck. Ja uued verstapostid nutika energiahalduse vallas on samuti juba kavandamisel: peagi peaks olema võimalik konfigureerida Linde laadimishalduse kaudu dünaamilisi koormuspiiranguid ja ühendada connect:charger pilvelahenduse kaudu kohaliku hoone energiahaldusega. Siis saaks Arvato ühest küljest integreerida laadimisandmed veelgi terviklikumalt oma ressursside planeerimisse ning teisest küljest kasutada laadimiseks optimaalselt ära jaotuskeskuse katusel oleva päikesepaneelide süsteemi päikeseenergiat ning suurendada omatarbimise optimeerimist. Päikesepaistelistel päevadel saab laadimisvõimsust dünaamiliselt ülespoole reguleerida, kasutades connect:chargerit. „Ootame sellest täiendavat lisandväärtust protsesside ja kulude osas,“ rõhutab Tibor Sevenheck ja lisab: „Üldiselt oleme tänu connect:chargerile ja Linde MH suurepärasele toele juba üsna lähedal energia optimaalsele kasutamisele.“