Schenker võtab oma tõstukipargi täieliku kontrolli alla

Digitaliseerimine on logistikaprotsesse tundmatuseni muutnud – tõstukipargid on nutistunud, tõstukid on omavahelises suhtluses ja andmehaldus parandab kaubakäitlust. Stockholmist väljas asuvas Lunda terminalis on DB Schenkeri töötajal Pierre Cauwenberghil nutika tõstukipargi haldussüsteemiga Linde connect pargi üle täielik kontroll.

„Linde connect on kasuks kõigile siinsetele töötajatele,“ tähendab ta.

Pierre, kes on DB Schenkeris tööstuslike tõstukite ja koolituste volinik, on Linde tõstukipargi haldussüsteemiga hästi kursis ning teab nende mõju tõhususele, ohutusele ja ökonoomsusele. Nüüd on Schenker teinud koos Lindega järgmise arengusammu.

Schenker asendab kõik Stockholmi kauba- ja paketiterminalide Linde vastukaalutõstukid uute Linde tööstuslike tõstukitega. Protsessiga alustati 1. novembril, kui võeti kasutusse 30 tööstuslikku tõstukit. Kokku vahetatakse välja 50 tööstuslikku tõstukit, sealhulgas kõrglaotõstukid ja kaubaaluse tõstukid.

Linde connect on paigaldatud Lundaterminali 23 tõstukile, kõigil on peal kõik süsteemi pakutavad funktsioonid. Access haldab juurdepääsu, volitusi ja juhi isiklikke sisselogimisandmeid. Tõstukipargi jõudlust seirab analüüsitööriist. Crash detection – elektrooniline kahjuseire. Lisaks veel ohutuskontrolli ja igapäevase kasutuskontrolli funktsioon, selgitab Linde connecti koordinaator Magnus Ragnarsson.

Linde connecti koordinaator Magnus Ragnarsson ja Schenkeri koolitusvolinik.

Linde connecti koordinaator Magnus Ragnarsson ja Schenkeri koolitusvolinik.

Esiplaanil ohutus

Pierre Cauwenberghile tähendab Schenkeris connecti tehtud suur investeering täielikku kontrolli tõstukipargi üle. Eriti rõhutab ta ohutust.

„Kokkupõrkeid tuleb ikka ette, aga meil on siis kindel kord. Esmalt vaatame, kuidas on juhiga. Kas ta on šokis ja vajab arstiabi või peab ülejäänud päevaks koju minema? Seejärel vaatame üle tõstuki ja kauba. Saadud teabe alusel koostatakse vahetult süsteemis juhtumi raport, mis on meile hiljem ajaloo ja analüüsi jaoks suureks abiks.“

Kas tõstukite suur kiirus teeb kaubakäitluse tingimata tõhusamaks?

„Sugugi mitte. Esiteks on põrutuste ja kokkupõrgete oht, teiseks ei saa ehk kaupu suurel kiirusel optimaalselt käidelda. Connect võimaldab seda mõõta. Saame mõõta teatud kiirusele vastavat tootlikkust, seejärel tõstukite kiirust vähendada ja mõne aja pärast uuesti mõõta. Kiiruse vähendamisel mõne kilomeetri võrra tunnis ei vähene tootlikus peaaegu üldse. See tähendab väiksemat kiirust sama tootlikkuse korral, ja sellel on positiivne mõju tõhususele ja ohutusele.“

Enne kui juht saab tõstukile juurdepääsu, tehakse tõstukile paigaldatud lugemisseadme abil alati igapäevane kasutuskontroll.

Suurendab tõhusust

„Kui kõik saadaolevad funktsioonid on paigaldatud, on mul kogu tõstukipargist täielik ülevaade. Näen, kellel juhtidest on milliste tõstukite volitus, ja vajaduse korral, nagu öeldud, saan tõstukite kiirust muuta. Lisaks saan kõik vajalikud raportid, et näha tõstukite aktiivset sõiduaega ja koormust, või seda, kui palju tööajast sõideti edaspidi ja tagurpidi, kas akusid vahetati õigel ajal ning palju muud,“ räägib Pierre.

„Raportite alusel saan otsustada, kas tõstukipark on meie tööle optimaalselt kohandatud. Kas meil on liiga vähe või palju tõstukeid, või on meil vaja teatud tüüpi tõstukeid juurde? Raportid on tõstukipargi loomise ja võimalike investeeringute planeerimise väärtuslik ning tõhus tööriist. Praegu on meie tõstukipark optimaalne, kuid see võib muidugi muutuda.“

Küsimusele, mida juhid connectist arvavad, vastab Pierre:

„Oleme süsteemi katsetanud ja nad on asjaga kursis. Mingit vastuseisu pole olnud, pigem vastupidi. Connectiga täidetakse volitustaotlusi ning tänu kokkupõrgete ja põrutuste vähenemisele ning rahulikule sõiduviisile paraneb turvalisus veelgi. Arvan, et igaüks saab aru ja teab hinnata, kuidas see nende tööd ja ohutust mõjutab.“